25. september 2015. aastal oli päev, mil maailm oli tunnistajaks globaalsele ambitsioonile seada selged sihid, et vähendada vaesust, edendada rahu, kaitsta kõigi inimeste õigusi ja eneseväärikust ning hoida meie planeeti. Sel päeval võeti ÜRO Peaassambleel vastu resolutsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“. Tuntuks on see dokument saanud nn säästva arengu eesmärkide sõnastamise poolest – kokku 17 eesmärki, 169 alaeesmärki ja üle 230 indikaatori, mis peaksid peegeldama uut ja õiglasemat olukorda maailma eri paigus aastal 2030. Kaheksa aastat hiljem on ÜRO sõltumatute teadlaste grupp koostamas vaheraportiti (praegu saadaval veel esimese versiooni vormis) selle kohta, kuhu oleme ÜRO seatud eesmärkidega jõudnud praeguseks. Ehkki ÜRO SDG tippkohtumine, kus lõplik raport avaldatakse, toimub alles käesoleva aasta septembris (18-19. septembril New Yorgis), saab juba praeguse raporti versiooni põhjal välja tuua senise edu või mahajäämuse põhipunktid globaalsete sihtide saavutamisel.
Poolel teel aastani 2030 lööb häirekell
Eesmärkide sõnastamisest alates pole poole ettenähtud ajaga saavutatud piisavalt, et ÜRO eesmärkideni jõuda.
Lisaks septembris toimuvale säästva arengu eesmärkide tippkohtumisele (SDG Summit), kohtusid tippoliitikud ja -otsustajad ka juulis säästva arengu kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil (HLPF, 10.-19. juuli 2023 New Yorgis). Peamine sõnum, millega praegu silmitsi seistakse, on teadmine, et oleme eesmärkide saavutamisel ajast oluliselt maas. Alates 2015. aastast on vaid 12% seatud säästva arengu alaeesmärkides tehtud arvestatavaid edusamme. „See on üks sünge lugemine,“ deklareeris @David_McNair, Global Policy at One.org peadirektor oma 27. aprilli Twitteri postituste seerias valmiva raporti põhitulemustele viidates. Oma postitustes tuletab ta meile meelde, et aastal 2030 elab 575 miljonit inimest endiselt ekstreemses vaesuses ning „näljahädad maailmas on tagasi 2005. aasta tasemel“.
Vaheraport väidab, et ehkki mitmetel säästva arengu eesmärkidel on siiski väikesi samme paremuse poole tehtud, on mahajäämus siiski mõõdukas või väga tõsine. Ligi 30% alaeesmärkide puhul on aga edasiliikumine täiesti pidurdunud või on isegi toimunud tagasiminek võrreldes 2015. baasaastaga. Ehkki tulemused on tõesti pigem sünged, toob raport välja ka võimalused, kuidas tegevusi kiirendada. Raportiga kutsutakse maailma liidreid, kes SDG tippkohtumisele kohale tulevad, üles jõudma ühise inimkonna ja planeedi päästeplaanini ning keskenduda seejuures kolmele suuremale läbimurdele:
- valitsuste ja institutsioonide tegevus säästva ja kaasava ühiskonnamuutuse võimaldamisel;
- nende poliitikameetmete ja investeeringute prioritiseerimine, millel on nn võimendusefekt säästva arengu eesmärkide saavutamisel;
- säästva arengu eesmärkide rakendamise rahastamise hüppelise kasvu ja arengumaade jaoks soodsa globaalse keskkonna tagamine.
SDG-de ühiskonda muutva mõju kohta on seni tõendeid vähe
Alates 2015. aastast on säästva arengu eesmärgid saanud paljude valitsusasutuste, ettevõtete ja muude organisatsioonide loomulikuks tegevuse osaks. Ometi ei ole toimunud suuremat põhimõttelist muutust ühiskonnas.
Hiljutised teadusartiklid ja uuringud on leidnud, et säästva arengu eesmärkide suunas liikumisel ei ole saavutatud transformatiivset laadi edasiminekut. On ka neid arvamusi, mis seavad üldse kahtluse alla need aluspõhimõtted, millel säästva arengu eesmärgid põhinevad. Näiteks 2022. aasta mais kirjutasid 17 riigi ülikoolid ja teadusasutused, et „ÜRO peasekretäril António Guterres’el on õigus, kui ta väidab, et inimkond liigub tagurpidi suure osa säästva arengu eesmärkide suhtes“, ning nimelt „seetõttu, et nende eesmärkide eeldused, sealhulgas pidev majanduskasv, ei ole olnud õiged“. Avalikus kirjas ÜRO-le „Inimesed kannatavad rohkem, kui spetsialistid end säästva arengu teemal pettavad“ öeldakse isegi teravalt, et ÜRO võiks kaaluda säästva arengu eesmärkidest kui kasutust ideoloogiast loobumist.
Enne mullust kõrgetasemelist poliitilist foorumit (juulis 2022) avaldas teine teadlaste rühm artikli ajakirjas Nature Sustainability, mis esitas metanalüüsina olemasoleva teadusliku tõendusmaterjali selle kohta, millised on seni olnud ÜRO säästva arengu eesmärkide poliitilised mõjud. Autorid toovad välja, et mõningane poliitiline mõju on tõesti olnud institutsioonidele ja poliitikameetmetele, ning seda nii kohalikul kui ka globaalsel tasandil, kuid midagi suurt ühiskonnamuutust esile kutsuvat selles liikumises ei ole.
Just kohalik tasand on säästva tuleviku seisukohalt oluline lahinguväli
2022. aasta artikkel siiski tunnustab, et säästva arengu eesmärgid on sellegipoolest „kõige laiaulatuslikumad ja detailsemad püüdlused, mis ÜRO on seni globaalse säästva arengu nimel teinud“. Samuti möönavad teadlased selles artiklis kriitiliselt, et ka teadlaskond ise ei ole seni välja pakkunud konkreetseid meetmeid ja usutavaid alternatiive säästva arengu eesmärkide
peegeldavad seda, kuidas
maailma liidrid vaheraporti
tulemusi näevad.
raamistikule. Nende analüüs ütleb kokkuvõttes, et „SDG loob asendamatu teekonnakaardi ning ilma selleta ei teaks keegi, kuhu suunas teel ollakse. Kas me kavatseme tõsiselt loobuda sellest, ainsast ülemaailmsest tegevuskavast, milles maailm on suutnud kokku leppida? […] Tegemist on rahvusvahelise tasandi küsimusega – sest kliimakatastroofid ei tunne riigipiire – ja ainus viis sellega tegelda ongi rahvusvaheline koostöö“, argumenteeritakse artiklis.
Samas analüüsis on ka helgemaid hinnanguid. Nimelt leiab artikkel, et „regionaalsed ja kohalikud valitsused – ning just linnad ja vallad – on sageli keskvalitsustest julgemalt katsetanud uuendusmeelseid lahendusi ja loonud huvigruppidega ühiseid koalitsioone säästva arengu eesmärkide saavutamisel“. Ka António Guterres ise on sama öelnud selle aasta alguses: „Linnad on olulised sellel tegevusareenil. Linnad genereerivad 70% globaalsest emissioonist. Linnades elab inimkonnast pool ning aastal 2050 on linnad koduks tänasele linnaelanikkonnale lisaks veel 2 miljardile inimesele“. ÜRO peasekretäri tegevuskava, nn Meie Ühine Agenda ja multilateraalsuse teemaartikkel ÜRO-Habitat Assamblee jaoks, rõhutavad samuti linnade ja teiste kohalike omavalitsuste rolli, et edaspidi säästva arengu teel õiges suunas ja sobiva tempoga liikuda.
Võimalused tegevuse kiirendamiseks
Aasta 2023 pakub uue võimaluste akna, et poolel teel aastani 2030 muutust kiirendada
SDG tippkohtumisele eelnev poliitiline protsess võib anda tõuke, et kasvaks just linnade ja regioonide panus ÜRO sõnastatud eesmärkide saavutamisse. Tippkohtumise ettevalmistamisel ja kohtumise ajal tehakse põhjalik ülevaade maailma liidritele ja olulistele globaalsetele huvigruppidele, millises olukorras maailm praegu on ning millised on olnud hiljutiste kriiside mõjud. Selle tulemusena valmib ja räägitakse osapooltega eelnevalt läbi uus poliitiline deklaratsioon.
Tippkohtumist aitavad ette valmistada ja läbi viia ÜRO Iirimaa ja Katari alalised esindajad, kes pärast esialgset konsultatsioonivooru liikmesriikidega ning suuremate sidusrühmadega on ette valmistanud deklaratsiooni kavandi. Eelnevalt toimub loomulikult rida olulisi kohtumisi. Näiteks toimus üks oluline virtuaalne huvigruppide dialoogkohtumine suve alguses 7. juunil eesmärgiga SDG tippkohtumise poliitilise deklaratsiooni sisuliselt osapooltega koostöös ette valmistada.
Mis on Euroopa Liidu roll ÜRO SDG agendas 2030?
Euroopa Liit on oma tegevusega täielikult 2030 agenda rakendamisele pühendunud – nii nagu see on välja toodud EL Roheleppe tekstis ning paljudes teistes liidu tasandi tegevuskavades ja töödokumentides (nt komisjoni töödokument „Säästva arengu eesmärkide saavutamine“, Euroopa Komisjoni tööprogramm, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyen’i poliitilistes juhistes ning paljudes teistes eri institutsioonide dokumentides). Euroopa Liidu kontekstis on väga oluline regulaarne edasimineku monitoorimine. Sel aastal 3. veebruaril toimunud mitteformaalsel konsultatsioonil globaalsete osapooltega rõhutas Euroopa Liit oma seisukohas vajadust saavutada SDG tippkohtumisel ambitsioonikas ja tegevusele orienteeritud poliitilise deklaratsiooni tekst.
5 aasta jooksul, 2023
Veelgi enam, selle aasta mais, andis Eurostat välja publikatsiooni Säästlik areng Euroopa Liidus – EL kontekstis ÜRO säästva arengu eesmärkide eduraport, 2023. aasta olukord, mis annab olukorrast Euroopas veenva statistilise pildi. Üldjoontes saab selle raporti põhjal öelda, et Euroopa Liit tervikuna on viimase viie aastaga jõudnud paremasse olukorda paljude sotsiaalmajanduslike eesmärkide vaatenurgast, samal ajal kui keskkonna teemades on edasijõudmine olnud piiratud. Eriti kriitiline on progress kolmel eesmärgil: SDG 13 ehk kliimamuutused, SDG15 ehk maa ökosüsteemid ning SDG17 ehk ülemaailmne koostöö.
Hiljuti avaldatud Säästva arengu raport 2023 väidab, et tempost ollakse maas kõigi arengueesmärkide osas. Isegi kui 20 kõige enam edasijõudnud 20 riiki on kõik Euroopast, pole ükski neist 2030. aasta eesmärkide vaates piisava tempoga edasi liikunud, mis omakorda tähendab, et riikidevahelise partnerluse mõistlik ülesehitamine on olulisem kui eales varem (SDG17). Varasem raporti versioon, Säästva arengu raport 2022, oli otsekohesem öeldes, et „Säästva arengu eesmärkide edusammud Euroopas jäid seisma 2020. aastasse“ ning tõi ka välja kriitika, mis asjad on täpsemalt viimastel aastatel valesti läinud.
Isegi kui Euroopa Komisjon on oma programmides püüdnud säästva arengu eesmärgid seada fookusesse, oli oma roll Covid-19 pandeemial ja teistel rahvusvahelistel kriisidel alates 2020. aastast, mis on paljudes valdkondades andnud tagasilööke, näiteks vaesuse (SDG1), tervise ja heaolu (SDG3) ning tööhõive ja majanduskasvu (SDG8) valdkondades. Euroopa Liit on saavutanud, või siis on saavutamas, ligikaudu 66% SDG alaeesmärkidest. Siiski on edu väga vähene 20% indikaatorite osas ning 13% indikaatorite puhul on tegelikult toimunud tagasiminek. Et selle olukorraga toime tulla, pakub Euroopa SDG raport välja prioriteetsed suunad, mida tuleks pidada silmas kõigis Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide tegevustes, sealhulgas rahvusvahelises partnerluses ja diplomaatilistes suhetes.
2022. aasta Euroopa säästva arengu raporti tulemused ja soovitused kajastavad tegelikult mitmete Euroopa Liidu organisatsioonide ja huvigruppide varasemaid seisukohti. Näiteks on samad põhisõnumid välja saatnud ka Euroopa Regioonide Komitee (CoR) oma arvamuses säästva arengu eesmärkide saavutamise kohta, samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma kaastöös EL-i vabatahtliku 2030 agenda läbivaatusesse, või ka Euroopa Parlamendi oma-initsiatiiv EL-i 2030. aasta eesmärkide võimendamiseks. Samad seisukohad on ka aruandes, mida valmistati ette Euroopa Parlamendi delegatsiooni jaoks, mis osales juulis ÜRO kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil.
*Baltiriigid on Euroopa Liidu keskmised.
Võtmetähtsusega aasta Euroopa Liidu jaoks
Tegelikult ei ole neil nimetatud globaalsetel üritustel osalemas mitte üksnes Euroopa Parlamendi delegatsioon. Euroopa Liit on SDG tippkohtumisel septembris ja oli ka kõrgetasemelisel poliitilisel foorumil juulis osaline oma esimese vabatahtliku ülevaatuse raporti vormis, milles üheksa EL liikmesriiki piloteerisid vabatahtliku riikliku monitooringu põhimõtet.
Poolel teel säästva arengu eesmärkideni liikumise teekonnal kutsub Euroopa säästva arengu raport üles tugevamale ja sihipärasemale juhtimisele Euroopas. Ettepanekud sisaldavad muuhulgas vajadust suurendada säästva arengu eesmärkide nähtavust EL poliitikameetmetes ning kodanikuühenduse organisatsioonide jaoks püsiva kaasamisplatvormi loomist (et viimased oleks kaasatud SDG rakendamise protsessi) ning ka Eurostati paremat võimekust võtmeindikaatoreid jooksvalt ja sisuliselt jälgida. Lisaks kõigele on 2030 agenda toetamiseks ülioluline jõuda paradigmaatilise muutuseni, mis tähendab kaasavamat huvigruppe siduvat valitsemise mudelit säästva arengu nimel.
ÜRO säästva arengu eesmärkide nimel.
Mitmeid sidusrühmi hõlmav platvorm seati Euroopa Komisjoni poolt sihiks 2017. aasta mais eesmärgiga toetada ja nõustada komisjoni säästva arengu eesmärkide rakendamise teel EL tasandil ning luua sektorite ülene ja kõiki valitsemistasandeid (kohalik, regionaalne, riiklik, EL) ühendav foorum kogemuste ja parima praktika vahetamiseks SDG agendas. Kahjuks see mandaat lõppes 2019. aastal ning seda pole ka hiljem uuendatud. Nüüd aga nõuavad Euroopa Parlamendi liikmed ise kestliku arengu eesmärkide platvormi või sarnase foorumi taaskäivitamist.
Selline ühine platvorm edendaks struktureeritult kodanikuühiskonna, noorteorganisatsioonide, ettevõtete, ametiühingute ja teadlaste säästva arengu eesmärkidega seotud poliitikameetmeid ja toetaks protsessi monitoorimist. Just kohalik tasand on see, millest SDG rakendamine lõppkokkuvõttes kõige enam sõltub. Samuti peaks see protsess käima ühte jalga teiste sarnaste foorumitega, nagu näiteks Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, millel on juba väärtuslikke kogemusi. Osalisi siduv lähenemine poliitikakujundamisel tähendab suuremat ühiskonna kaasatust.
2023. aastal valmibki esimene EL vabatahtlik revisjon 2030 säästva arengu eesmärkide rakendamise kohta. Selles jälgitakse Euroopa Liidu edenemist säästva arengu sihtidel, sealhulgas seda, kuidas EL lisab oma panuse SDG saavutamisele tervikuna maailmas ning loomulikult mööndakse ka selles ülevaates taas, et vajalik on kiirem tegutsemine. Nimetatud ülevaatus on järg 2016. aasta ja 2019. aasta vahehinnangutele (2016: Järgmised sammud säästva Euroopa tuleviku suunas – Euroopa säästva arengu tegevused; 2019: Ülevaade 2030. aasta säästliku Euroopa suunas liikumisest) ehk edenemise jälgimist on teistes vormides juba eelnevalt tehtud.
Veelgi enam, oma nn poliitilistes suunistes komisjonile 2019-2024 toob president von der Leyen välja 2030 agenda ja säästva arengu eesmärkide keskse nurgakivi rolli Euroopa Liidu poliitikas, et Euroopa saaks liikuda rohelise ja digitaalse ülemineku suunas. SDG oluline roll EL poliitikas, seadusandluses ja rahastamisprintsiipides on selgelt rõhutatud ka nn tervikliku valitsemise raamistikus 2020. aasta Euroopa Komisjoni töödokumendis ÜRO säästva arengu eesmärkideni jõudmine – terviklik vaade, samuti Euroopa Parlamendi, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisdeklaratsioonis EL seadusandlike prioriteetide kohta 2023 ja 2024 aastal. Peamine sõnum on kõigis neis dokumentides vajdus protsessi kiirendamise järele.
SDG rakendamise väljakutsed
Hoolimata pidevatest püüdlustest, ei ole EL- õnnestunud kodanikega konsulteerimine esimese Euroopa-üleses SDG ülevaatuses.
Kuigi EL vabatahtlik revisjon nimetab positiivselt rea seniseid tegevusi, mis EL-s on juba tehtud eri poliitikavaldkondades säästva arengu eesmärkide nimel, toob SDG Watch Europe (enam kui 90 kodanikuühendust kaasav assotsiatsioon) kriitiliselt välja, et seni pole piisavalt olnud kaasatud ei Euroopa Parlament ega ka mitte kodanikuühiskonna organisatsioonid.
SDG Watch Europe'i liikmed nentisid, et "Euroopa Komisjoni äsja avaldatud SDG ülevaatus ei lähe oma sisult ega protsessilt piisavalt kaugele, kuna kodanikuühiskonna organisatsioonid ja kodanikud jäeti selle koostamisest kõrvale." Avaldatakse kahetsust, et „EL-i vabatahtlikus ülevaatuses puudub reaalne visioon liidu struktuurseteks muutusteks ning see ei paku Euroopa Liidu tasemel tegevusplaani neil SDG tegevussuundadel ja -lünkadel, millele on osundanud varem ka kodanikuühiskonna organisatsioonid.“
Komisjon sai küll revisjoni koostamiseks sisendit oma ametliku kaasamisplatvormi „Avalda arvamust!“ („Have your say“) kaudu ning ka läbi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee konsultatsiooniprotsessi, kuid SDG Watch Europe jääb siiski seisukohale, et sidusrühmade kaasamine jäi hiljaks ning seetõttu ei tulnud kodanikelt ja kodanikuühiskonnalt piisavalt sisendit nii olulisele põhisihtide ülevaatamise raportile.
Tõepoolest, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee küll tunnustas komisjoni selle eest, et neilt kirjalikku panust paluti, ent tõi samuti välja, et kodanikuühiskonna kaasamise protsess pidanuks olema struktureeritum ning pakkuma ka võimalust ülevaatusraporti kavandit kommenteerida. 2022. aasta juunis võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, milles võeti seisukoht säästva arengu eesmärkide rakendamise kohta EL-s. Euroopa Regioonide Komitee (CoR) soovitas sellele enne vastuvõtmist mitmeid parandusi, et arvestada ka säästva arengu eesmärkide teel kohaliku dimensiooni ning linnade ja regioonide seisukohtadega. Regioonide Komitee nimetas Ricardo Rio, Braga linnapea, parlamendile saadetud „Arvamus säästva arengu eesmärkide rakendamise kohta“ raportööriks, mis omakorda peegeldab EL-i sisest institutsioonidevahelist dialoogi otsuste tegemisel.
Linnapea Ricardo Rio tõi oma seisukohas (23. veebruar 2023) esile vajaduse SDG agendasse kaasata kõik EL valitsemistasandid ning sealjuures pöörata erilist tähelepanu linnade ja regioonide kogemuste ja parima praktika vahetamisele. Ta rõhutas, et sellisel olulisel aastal, kui liit on just valmis saanud oma esimese vabatahtliku senise SDG-alase tegevuse revisjoni, peaks Euroopa ka rahaliselt rohkem panustama kohalike ja regionaalsete valitsemistasandite võimekusse sihipäraselt tegutseda, sh luua ka linnade ja regioonide vahel globaalseid sidemeid.
On veel lootust trendide ümberpööramiseks
Eelnevast lähtudes võib öelda, et on suur vajadus EL-ülese koordineerimise järele nii poliitikainstrumentide kui ka rahastusmeetmete osas, mis toetaksid innovatsiooni ja võimendaksid investeeringuid säästva arengu eesmärkide rakendamiseks ning sealjuures tunnustaksid kohaliku tasandi rolli selles protsessis. Lootust on. Näiteks KnowSDGs platvorm pakub mitmeid töövahendeid ning organiseerib teadmisi ja andmeid poliitikameetmete, indikaatorite ja meetodite kohta, mis aitavad teadmispõhiselt ÜRO SDG agendas orienteeruda. Selle platvormi töövahendid, väljaarendatud Joint Research Centre (Teadusuuringute Ühiskeskus) poolt, on üsna tihedas kasutuses poliitikute, huvigruppide ja teiste uurijate poolt ning aitavad paremini aru saada, kuidas 2030 agenda töötab ning mis on sobivad lähenemised globaalsete eesmärkide saavutamiseks.
Ka Euroopa Omavalitsuste ja Regioonide Nõukogu (CEMR) on töötanud just kohaliku tasandiga, aidates kohalikel ja regionaalsetel valitsemistasanditel disainida, rakendada ja jälgida ÜRO arengueesmärkide järgimist. Kord aastas avaldatakse PLATFORMA poolt uuring SDG lokaliseerimise kohta. Samuti toetatakse kohalike omavalitsusi nende endi vabatahtlike kohalike SDG ülevaatuste koostamisel, mis omakorda toetavad riiklikke vabatahtlikke revisjone.
Viimase kahe aasta jooksul on CEMR teinud tihedat koostööd EL URBACT programmiga. Teatavasti algatas URBACT 2021. aastal linnadevõrgustiku Global Goals for Cities network (GG4C). Selle võrgustiku töö tulemusena valmis Säästvate linnade võrdlusraamistik, mis praegugi pakub koolitust ja nõustamist uutele linnadele SDG lokaliseerimise teemal. Koostatud on kolmest moodulist koosnev koolitusprogramm, mille eesmärk ongi tõlkida ÜRO säästva arengu eesmärgid kohalikule tasandile arusaadavasse vormi ja keelde ning ergutada linnu osalema kogemuste vahetamises ja taaskasutama teiste linnade järeleproovitud häid lahendusi.
Seega kindlasti on veel täna lootust. Üle Euroopa on ridamisi häid näiteid ja praktikaid. Esitame järgnevalt Ghenti (Belgia), Tallinna (Eesti) ja Espoo (Soome) lood nende linnade SDG agenda teekonnal.
Ghenti (Belgia) linna lugu
Paljude aastate jooksul on Flaami Linnade ja Valdade Liit (VVSG) toetanud linnade kohalikke planeerimisprotsesse SDG raamistiku alaste
arengu eesmärke arvestava
kohaliku valitsemise eestvedaja.
juhiste ja töövahenditega, mitmed neist on saadaval siin. Koondatud on mitmekesine materjal, millest üsna suur osa arendati välja perioodil 2017-2019 toimunud SDG pilootprojekti raames. Alates 2017. aastast on Ghenti linn üks SDG saadikutest Belgias ning aitab valitsemispõhimõtetel levida teistesse kohtadesse riigis. VVSG koostas 2022. aastal inspireeriva materjali „SDG monitoorimine ja raporteerimine ning selle mõju kohalikule poliitikale“, mis on saanud oluliseks juhendmaterjaliks kohalike SDG protsesside jälgimisel. Ghenti linn on seadnud ka eesmärgiks siduda linna mitmeaastane strateegiline eelarveraamistik säästva arengu eesmärkidega. Samuti oli Ghent esimene linn Belgias, mis koostas omaenda SDG vabatahtliku ülevaatuse.
Alates 2020. aastast koostab Ghent igal aastal oma ülevaate SDG agenda saavutamise kohta. Linna 2020. aasta vabatahtlik kohalik ülevaatus jälgis edenemist kõigil 17 SDG suunal. Igal aastal tõstab linn esile ühte säästva arengu sammast, mida aitavad toetada inspireerivad kohalikud algatused. 2021. ja 2023. aastal koostati kvalitatiivsed raportid iga samba kohta: „Inimesed aastal 2021“, „Heaolu aastal 2022“ ja „Planeet aastal 2023“. Sambad „Rahu“ (SDG16) ja „Partnerlus“ (SDG17) on raportites kaetud igal aastal. Et selliseid põhjalikke ülevaateid koostada, teevad linna erinevad osakonnad koostööd erinevate organisatsioonidega linnas. Ghent on ka kõik oma raportid tõlkinud ning saab seetõttu hästi osaleda rahvusvahelises kogemuste vahetuses.
Tallinna (Eesti) lugu – 2023. aasta EL roheline pealinn
Üks peamisi 2023. aasta EL rohelise pealinna Tallinna eesmärke on jätkusuutlikkuse lõimimine valitsemisse. Et tulla toime mitmedimensiooniliste väljakutsetega, mis puudutavad inimkonda, planeeti, rahu, heaolu ja head partnerlust, peavad ÜRO säästva arengu eesmärgid olema kohalike strateegiatega sügavuti lõimunud. Tallinn leiab, et 17 kestliku arengu
eesmärki tuleb integreerida linnajuhtimise igasse aspekti, mis aga omakorda nõuab üleminekut kontrollnimekirja mentaliteedilt säästva arengu eesmärkidele kui terviklikule halduskorraldusele. Tallinna linn oli URBACT võrgustiku „Global Goal for Cities“ juhtpartner (olles samal ajal esimese Eesti linnana üldse juhtpartneri rollis URBACTi võrgustikes kogu URBACTi ajaloo jooksul). Võrgustiku kuulusid kokku 19 Euroopa linna. Iga linn esindas erinevat riiki ning võrgustiku jooksul toimus teineteiselt õppimine ning ühise SDG valitsemisraamistiku loomine, millest edaspidi võivad õppida ka teised kohalikud omavalitsused.
Selle URBACT võrgustiku käegakatsutavad tulemused olid näiteks ühine toetusavaldus SDG lokaliseerimisele ning GG4C õppevahend. Õppevahendi 6. moodul keskendub SDG-ga seotud valitsemise tugevdamisele linnades. GG4C URBACT võrgustikus osalenud linnade kohalikud kõige olulisemad tulemused olid aga, nagu ikka URBACT võrgustikes, integreeritud tegevusplaanid, mille iga linn koostas just enda jaoks. Tallinna linnas oli otseseks väljundiks Tallinna säästva arengu tegevuskava aastateks 2023-2026, mis on omakorda osaks "Tallinna säästva arengu juhendile: ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimise ja seire juhised Tallinnas“. Selles kavas püüab Tallinn ühtlustada linna eesmärke ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning kujundada linnavalitsemist ümber nii, et oleks võimalik parem horisontaalne koostöö ja poliitika koosloome.
Jätkutegevusena plaanib Tallinna linn algatada rahvusvahelise vastastikuse õppimise keskuse säästva arengu valdkonnas. Selle üldine eesmärk on jõuda konkreetse koostööleppeni huvitatud osapooltega 2023. aasta lõpuks, mil linn annab 2024. aasta rohepealinna tiitli üle Valencia linnale Hispaanias. Kõik see on käimasolev suur töö. Ühe järgmise sammuna osales loodav keskus Stuttgartis Urban Future #UF23 konverentsil ning Tallinn juhtis seal töösessiooni säästva arengu eesmärkide ja parema valitsemise teemal.
Linnalt linnale kogemuste vahetamise roll
Braga linnapea, kes oli Regioonide Komitee poolt raportööri rollis ning kelle linn oli juhtumisi ka URBACT GG4C võrgustiku üks osaline, on hea näide, kuidas säästva arengu eesmärke saab linnade endi poolt propageerida. Oma töös ta rõhutaski piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tähtsust. Näiteks ütleb tema raport, et CoR (Regioonide Komitee) usub kohaliku ja regionaalse tasandi parima praktika jagamise põhimõttesse kui olulisse töövahendisse. Ta rõhutab raportis ka URBACT GG4C võrgustiku panust ning leiab ka, et Euroopa Liit peaks looma uue programmi linnade ja regioonide omavahelise kogemuse jagamiseks ning seejuures on tähtis ka luua koostöösidemeid linnade ja regioonidega globaalselt.
URBACT Global Goals for Cities võrgustiku SDG lokaliseerimise ühisavalduses rõhutasid võrgustiku poliitilised juhid erinevate foorumite ja aruteluplatvormide tähtsust, kus linnad saavad vahetada häid kogemusi SDG kohalikul tasandil rakendamise ja muude linnade ees seisvate väljakutsete kohta. Avalduses rõhutatakse, et linnad vajavad kestliku arengu eesmärkide kohalikuks tegelikkuseks muutmiseks jätkuvat rohkem mõjuvõimu ja toetust. Veel enne GG4C avaldust ühines URBACT võrgustik Eurocities üleskutsega tugevdada koostööd ja koosloomet linnadega säästva arengu eesmärkide kontekstis ning sealhulgas ka kohaliku tasandi vabatahtlike SDG ülevaatuste koostamisel. Linnade partnerluste olulisus SDG lokaliseerimisel ilmneb ka teistes linnavõrgustikes, nagu näiteks Nordregio SDG tegevus või Soomes toimiv SDG46 linnade strateegilise juhtimise võrgustik SDG eesmärkide saavutamiseks (osalevad Espoo, Helsinki, Oulu, Tampere, Turu, Vantaa).
Seosed hiljuti heakskiidetud URBACT tegevusplaneerimise võrgustikega
Suve alguses said stardipaugu 30 uut URBACT IV tegevusplaneerimise võrgustikku, millest üks, Cities for Sustainable Governance (CSG) (juhtpartner Espoo, Soome) keskendub kohalikule tasandile kohandatud säästva arengu eesmärkide valitsemisprotsessi ja töövahendite loomisele. Võrgustik lähtub URBACT III GG4C võrgustiku tulemustest, kuid seab sihiks jõuda Espoo kui GG4C võrgustiku nn tuletorn-linna eestvedamisel selles töös järgmisele tasemele. Espoo on ka Soome linnade seas säästva arengu eesmärkide rakendamise alal kõige edasijõudnum, näiteks koostas Espoo juba 2020. aastal ühe Euroopa linnana Espoo kohaliku vabatahtliku SDG ülevaatuse. Alanud CSG võrgustik on suurepärane võimalus töötada uue väga motiveeritud linnade grupiga: Espoo (Soome), Agios Dimitrios (Kreeka), Braga (Portugal), Gabrovo (Bulgaaria), Jablonec nad Nisou (Tšehhi), Košice (Slovakkia), Mannheim (Saksamaa), Tallinn (Eesti) ja Valencia (Hispaania). Just sellest URBACT uuest võrgustikust tõotab välja kasvada metoodiline juhendmaterjal Euroopa linnadele SDG lokaliseerimise alal.
Üleskutse laiaulatuslikule üle-euroopalisele strateegiale
See suvi on olnud aeg, mil valitsused tegid esmalt ettevalmistusi juulikuisele SDG kõrgetasemeliseks poliitiliseks foorumiks ja septembris toimuvaks SDG tippkohtumiseks. Euroopale on nüüd oluline säästva arengu eesmärkide osas juhtrolli võtmine maailma areenil. On aeg, mil paljusid riike on haaranud inflatsiooniline majanduskriis ja muud ülemaailmsed vapustused ning seetõttu võivad säästva arengu eesmärgid muude kriiside valguses oma tähtsust kaotada. Euroopa Liidu vaatest on oluline taaselustada riikidevaheline koostöövaim ning edendada poliitilist tahet SDG agenda teekonnal. Kõige olulisem on, et Euroopa Liit ise peab oma tegevuses tõsiselt võtma neid valdkondi, milles Euroopa Liidu vabatahtlik SDG revisjon tõi välja negatiivsed trendid.
„Kuna kestliku arengu eesmärkide saavutamise sihtaastani on jäänud vaid seitse aastat, on 2024. aastal ametisse astuval Euroopa Komisjonil oluline roll 2030. aasta tegevuskava elluviimisel Euroopa Liidus. ELi vabatahtlik SDG ülevaatus oli küll esimene väga oluline samm, kuid vajame kõikehõlmavat Euroopa säästva arengu strateegiat, mis suunaks kõiki poliitikavaldkondi ja -meetmeid selgete ajakavade ja eesmärkidega ning seda kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkide osas. Selline strateegia peab tagama ka kodanikuühiskonna ja kodanike mõtestatud osalemise,“ ütles Euroopa Keskkonnabüroo asepeasekretär ja ELi valitsemise, jätkusuutlikkuse ja globaalsete poliitikate direktor Patrizia Heidegger. „Aastal 2024 vajame meie Euroopa ühise tuleviku pakti, või Euroopa rohelist kokkulepet vol 2, kuid igal juhul sellist kokkulepet, mis käsitleks säästva arengu kogu spektrit ning kujuneks tõsiseltvõetavaks vahendiks meie 2030. aasta eesmärkide saavutamisel“.
11. ülemaailmsel linnafoorumil Katowices (Poola) 26.–30. juunil 2022 tutvustasid võrgustiku URBACT Global Goals for Cities esindajad mõningaid oma tulemusi. Paneeldiskussiooni lõpus küsiti osalejatelt, milline on nende peamine kaasavõetav sõnum kogu diskussioonist. Ja peamine sõna, mille inimesed välja tõid, oli sõna "lootus". Seega, hoidkem oma lootusi üleval!
Siin - URBACTi teadmuskeskuses - saab tutvuda kõigi tööriistade ja protsessidega, mille URBACT III võrgustik Global Goals for Cities välja töötas ja mida võrgustikus osalenud linnad on ise kasutanud kestliku arengu eesmärkide lokaliseerimiseks.