Belgia arhitekt Luc Schuitenil on visioon, et aastaks 2100 on „jätkusuutlik areng muutunud pleonasmiks“, ning kõiksugune linnaareng on paratamatult jätkusuutlik. Tuleviku linnad toovad uusi elu- ja tööharjumusi, liikuvust ja liideseid, mis ristuvad ja eksisteerivad koos looduskeskkonnaga. Kohalikud omavalitsused mängivad selles ümberkujundavas muutuses tähtsat rolli, eelkõige infrastruktuuris - luues mahajäetud hoonetest ja ruumidest haljasalasid, ühendades linnavõrku, võimaldades jalakäijate ühendusi ja infrastruktuuri ühest linnaosast teise. Lisaks selliste meetmete keskkonnakasule muutuvad avalikud ruumid ka loovuse, õppimise ja mõttevahetuste keskkondadeks.
Laeken 1800-2200, La Cité végétale, Luc Schuiten. Allikas: Vegetalcity.
Käesolevas artiklis vaadeldakse lähemalt vajadust rohelise taaselustamise järele URBACTi GreenPlace'i tegevusplaneerimise võrgustiku kontekstis, mis on üks 30-st URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikust (juuni 2023 kuni detsember 2025). GreenPlace, mida juhib Wroclaw (Poola), tegeleb kasutamata, mahajäetud ja unustatud kohtade rohelise taaselustamisega, kaasates samaaegselt kohalikku kogukonda.
Unustatud ja kasutamata linnaruumide küsimus
Euroopa linnamaastik on viimastel aastakümnetel muutunud. Endised tööstus- või raudteeinfrastruktuurid, tehased, ehitusplatsid, tapamajad, suured tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused, kaubanduskeskused, bürood või lõpetamata hooned ja linnakeskused, endised sõjaväe kasarmud, pargid ja haljasalad - mitmesugused hooned ja ruumid on kaotanud oma esialgse funktsiooni, jäänud kasutamata, maha jäetud ja/või unustatud.
Bukaresti delta. Allikas: Marcelline Bonneau.
Need hooned ja alad võivad olla maha jäetud või kasutamata erinevatel põhjustel:
- kohtadega seotud negatiivsed juhtumised ja seosed;
- sotsiaalsed, ajaloolised ja majanduslikud muutused linnas;
- rahvastiku suundumine maapiirkondadest linnadesse ja muutused elamisviisides (nt suuremad majad, vähem inimesi ühe pereüksuse kohta);
- arendamata maa madal hind võrreldes maa-alade ümberkujundamise kõrgete kuludega (nt mahajäetud tööstusalade taastamine).
Nende alakasutatud maa-alade, ruumide ja hoonete haldamine on Euroopa regionaalarengu poliitika ja rahastamise raamistike üks peamisi eesmärke. Kui midagi ette ei võeta, avaldavad need ruumid negatiivset mõju keskkonnale ja elurikkusele. Näiteks võivad endised laohooned moodustada nn soojussaared ning ladustatud reostus võib põhjustada täiendavaid probleeme, mis on muuhulgas seotud vihmavee juhtimisega. Kasutamata avalikud ruumid võivad avaldada negatiivset mõju ka maakasutusele, rääkimata maasurvest ja kontrollimatust linnaarengust (valglinnastumine) ning sotsiaal-majanduslikust ebavõrdsusest ja ebakindlusest.
Kui me aga midagi ette võtame, siis näeme positiivset mõju keskkonnale. Looduspõhised lahendused, mahajäetud tööstusalade alade taastamine, roheline infrastruktuur ja muud tehnilised rohelahendused - sealhulgas moderniseerimine või energiavõrgud - võivad suurendada elurikkust, kaitsta elupaiku, meelitada ligi uut loomastikku ja taimestikku ning integreerida kliimaga kohanemise lahendusi, mis on seotud näiteks vihmavee juhtimise ja veehoidmisega.
URBACTi võrgustikes osalevad linnad, näiteks nagu Lille (Prantsusmaa) ja Heerlen (Holland), on oma kogukonnas taastatud avalike ruumide positiivse mõju näidisjuhtumiteks. Poliitilised soovitused ruumide ja hoonete taaskasutamiseks hõlmavad muu hulgas järgmist: arhitektide ja planeerijate kaasamine maakasutuskavade väljatöötamisse; realistlike maa- ja finantseelarvete kindlaksmääramine; avaliku ja erasektori partnerlusmudelite kaalumine.
Miks on vaja arendada rohelist taaselustamist?
Roheline taaselustamine on silmapaistev viis, kuidas käsitleda kasutamata, unustatud ja mahajäetud kohti nii säästva linnaarengu vahendina kui ka eesmärgina iseenesest. Nende kontseptsioonide aluseks olevaid kõige levinumaid põhimõtteid käsitletakse järgmistes lähenemisviisides:
Lähenemine | Selgitus |
Ringmajanduslikud linnad | võimalused parandada tõhusust ja keskkonnamõju, integreerides linnakonteksti ringmajanduse põhimõtteid linnaelu iga elemendi ümbermõtestamine, kus üheks ringmajandusliku linna murekohaks on hoonete ja ruumide taaskasutamine |
Looduspõhised lahendused ja roheline infrastruktuur | loodusest inspireeritud lahendused, mis on kulutõhusad, pakuvad samaaegselt keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupidavust
strateegiliselt kavandatud looduslike ja poollooduslike alade võrgustik koos muude keskkonnaelementidega, mis on kavandatud ja mida hallatakse nii, et see pakub mitmesuguseid ökosüsteemi teenuseid, suurendades samal ajal elurikkust. |
Kultuuripärand kui ressurss | teadlik, tõhus, integreeritud linna kultuuripärandi ja linna kultuurilise identiteedi majandamine võib edendada linna jätkusuutlikku kasvupoliitikat |
GreenPlace: 10 linna, mis taaselustavad koos kohalike kogukondadega unustatud linnaruume
Eespool kirjeldatud lähenemisviisid rohelise taaselustamise ja taaselustamise kohta moodustavad GreenPlace tegevusplaneerimise võrgustiku tuumiku. Wroclawi (Poola) linna juhtimisel kuuluvad sinna partnerlinnad Boulogne-sur-mer Développement Côte d'Opale (Prantsusmaa), Bukarest-Ilfovi metropolipiirkonna kogukondadevaheline arendusühendus (Rumeenia), Cehegin (Hispaania), Limerick (Iirimaa), Löbau (Saksamaa), Nitra (Slovakkia), Onda (Hispaania), Quarto d'Altino (Itaalia) ja Vila Nova De Poiares (Portugal).
Partnerprofiilide mitmekesisus rõhutab sellise partnerluse rikkust ja lisaväärtust. Mõned neist linnadest on väikesed (nt Vila Nova de Poiares-es, 7 281 elanikuga), teised väga suured (nt Bukarest-Ilfov, 2 298 000 elanikuga). Mõned on maapiirkonnad (nt Quarto d'Altino), mõned on väga linnalised (nt Wroclaw), teisi peetakse arenenud (nt Limerick) või vähem arenenud (nt Nitra) kohtadeks.
Partnerlinnad võivad olla rohelise taaselustamise ja kogukonna kaasamise eri etappides. Neil võivad olla erinevad kontekstid ja probleemid, nagu on märgitud GreenPlace'i alusuuringus, milles kirjeldatakse üksikasjalikult tegevusplaneerimise võrgustike konteksti, metoodikat ja tegevuskava. Hoolimata nendest erinevustest õpivad nad juba praegu üksteiselt väga palju!
Linnapartnerid keskenduvad eelkõige järgmistele unustatud ja kasutamata linnaruumide põhikategooriatele:
- Hüljatud hooned: nuudlitehas Löbau linnas, linnakeskus Quarto d'Altinos;
- Unustatud (kuid osaliselt kasutuses olevad) hooned: Popowice trammidepoo Wroclawis, Victorei trammidepoo Bukarest-Ilfovis;
- Kasutamata haljasalad: keskaegne müür Limerickis, roheline tsoon Vila Nova de Poiaresis, Ejidos Ceheginis;
- Kasutamata hoonestatud alad: tulevane roheline kops Ondas, Station-Bréquerecque'i ala Boulogne-Sur-Meris, Martin's Hill - endine sõjaväe kasarmuala Nitras.
Löbau partnerid andsid hiljuti aru kohaliku kogukonna kaasamisest mahajäetud tehase territooriumi taaselustamise kavasse.
URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikud: rohelisemad horisondid
GreenPlace'i tegevusplaneerimise võrgustiku töö edenedes on peagi oodata veel rohkem uudiseid.
URBACT IV programmi laiemas plaanis ei ole GreenPlace ainus URBACTi tegevusplaneerimise võrgustik, mis muudab linnu rohelisemaks. Veel mõned märkimisväärsed võrgustikud on COPE, Let's Go Circular, BiodiverCity, Eco-Core ja In4Green on!