Saades inspiratsiooni Sooliselt võrdõiguslike linnade aruandest (Gender Equal Cities report) ja URBACTi teadmiste keskuse (URBACT Knowledge Hub) tegevustest, kajastasid nii Erasmus+ projekt „PART-Y – Osalus ja noored: Võrdsete linnade labor“ („PART-Y – Participation and Youth: Lab for Equal Cities“) kui ka URBACTi Mängulise Paradigma Teise Laine Ülekandevõrgustik (URBACT Playful Paradigm Second Wave Transfer Network) sootundlikku lähenemist avaliku linnaruumi kujundamisel ja kasutamisel.
Ühest küljest keskendus PART-Y avalikele aladele kui demokraatia eksperimentaalsetele kohtadele, tutvustades kohaloome, disainimõtlemise ja sooliselt võrdõiguslike linnade lähenemisviise, et edendada UN Womeni poolt propageeritud „põlvkondade võrdõiguslikkuse” („generation equality“) eesmärki. Teisest küljest keskendus „Mängulise paradigma teine laine“ „Mängulise paradigma“ esimese vooru edukale kogemusele, tuginedes mängule kui vahendile linnade ümbermõtestamiseks. See viis „mängu“ mänguväljakutest kaugemale, andmaks lastele, nii tüdrukutele kui poistele, ja kõikidele kodanikele „mängimisõiguse“ ning aitas käivitada muutused kaasavamate ja elamisväärsemate linnade loomiseks.
PART-Y töötas välja tooteid, et kutsuda noori tegutsema võrdõiguslikkuse nimel avalikus ruumis. Valmisid käsiraamat ja tööriistakast sootundlike kohakujundusprojektide loomiseks, mis annavad praktilise juhendi, kuidas muuta linna avalikud ruumid kauniteks ja mugavateks paikadeks. See koosneb uuest metoodikast, mis rikastab kohaloome tehnikaid ja on seotud kogukonna juhitud linnakohtade loomisega koos disainimõtlemisest võetud elementidega. Lähenemisviis võimaldab luua analüütilisi ja loovaid lahendusi keeruliste probleemide lahendamiseks, mida kasutatakse peamiselt innovaatiliste toodete väljatöötamiseks. Sellele segametoodikale lisati veel soolise võrdõiguslikkuse vaatenurk, mille kaudu valmis uus tööriist, mis garanteerib eelkõige tüdrukutele ja poistele võrdse ligipääsu linnaruumile ja selle kasutamisele.
Seda ettevõtmist juhib Itaalia assotsiatsioon Kallipolis, mille kaasrakendajateks on seitsmest
üksusest koosnev konsortsium erinevatest Euroopa riikidest, sealhulgas osalevad Trieste (IT), Corki (IE) ning Umeå (SE) linnad. Umeå pälvis 2017. aastal URBACTi heade tavade märgise, asus juhtima Soolise Maastiku Tegevuskavade Võrgustikku (Genderedlandscape Action Planning Network) (2019–2022) ning oli esimese sooliselt võrdõiguslike linnade aruande koordineerijaks. Kõik kolm linna on väga pühendunud oma kodanikele mõeldud kohaloome tegevustele.
Umeå kogemus andis rohkelt inspiratsiooni nii PART-Y käsiraamatu jaoks kui kogu projekti arendamiseks. Alates 80ndatest on linnal olnud üleüldine eesmärk edendada soolist võrdõiguslikkust, luues naistele ja meestele, tüdrukutele ja poistele tingimused, et neil oleks võrdne võim ühiskonna ja oma elu kujundamisel. Soolise maastiku võrgustik (the Genderedlandscape Network) on kinnitus omavalitsuse pühendumusest sellele eesmärgile - tegemist on esimese Euroopa võrgustikuga, mis keskendub sugudele ja linnale. Muuhulgas on Umeå rakendanud soolise lähenemise kontseptsiooni uue linnapargi kujunduses nimega „FRIZON - vabatsoon“ (“FRIZON - Free Zone”).
FRIZONi loomise disainiprotsessi kaasati ainult tüdrukud, kasutades metoodikat „(tüdrukute) kaasamine läbi (poiste) tõrjumise”, mis pakkus tüdrukutele võimalust vabalt jagada oma soove selle uue ruumi osas. Tüdrukute üks olulisemaid soove oli, et nad tahavad nn ootustest vaba ruumi, kus sõpradega aega veeta ja lihtsalt olla, ilma et nad peaksid nö „esinema“. Ootusvabast tsoonist tulenebki nimi “vabatsoon”. See konkreetne kogemus oli inspiratsiooniks ka Udine linnavalitsuse (the Municipality of Udine, IT) juhitud Mängulise Paradigma Ülekandevõrgustiku Teise Laine jaoks, mis on keskendunud sootundlikule lähenemisele mänguväljakutel ja linna avalikes ruumides.
Selliste mängimiskohtade nagu kooliõuede, mänguväljakute ja puhkealade ümberkohandamine sootundliku lähenemisviisi kaudu võib anda olulise panuse sooliste stereotüüpide ja ebavõrdsuse dekonstrueerimisse juba varajasest east alates. Liikuva graafika (Motion Graphic) videoklipp nimega "Sootundlikud mänguväljakud ja linnakohad" (“Gender sensitive playgrounds & Urban Places”) loodi teadlikkuse tõstmiseks tüdrukute ja poiste vajadustega arvestamise olulisusest neile mõeldud kohtade kujundamisel. Mõlemad Mängulise Paradigma Võrgustiku väljaanded juhivad linnade tähelepanu mängule, mis on oluline laste tervisele, nende füüsilise ja emotsionaalse kasvu ning intellektuaalse ja haridusliku arengu jaoks.
Mängu kaudu õpivad tüdrukud ja poisid tundma demokraatiat, austust ja solidaarsust. Selliseid väärtusi peegeldavad mänguruumid omavad tohutult suurt rolli hariduses. Tõendid on näidanud, et mänguväljakute ja koolihoovide kasutamine on ebaproportsionaalne: jalgpalliväljakud paiknevad sageli keskses ruumis. Mängualade ümberkujundamisel tuleks eelistada mitut n-ö mängumaailma ja sooneutraalseid värve ühe keskse värvi asemel, soodustades tüdrukute ja poiste vahelist suhtlust ning mitmekülgset ruumi kasutamist. Samuti peaks see soodustama loovust ja loodusega suhestumist, aga ka sporti ning aktiivseid mänge. See võimaldab lastel valida, kuidas suhelda ja mängida, ilma surveta stereotüüpe järgida.
Mängulise Paradigma värskeimas kogemuses oli võimalus jälgida „soolise planeerimise ja mängu“ tähtsust kohtumisel Barcelona linnavalitsusega (ES) 2022. aasta juulis. Barcelona on välja töötanud uuendusliku linna mängustrateegia (City Play Strategy), mis hõlmab ka soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Linn jagas Mängulise Paradigma partneritega olulist õppetundi, mis käsitles kohalike poliitikate ja linnaplaneerimise strateegiate loomist, mis on võimelised hõlmama nii mängu, soolist aspekti kui linna avaliku ruumi taastamist, tagamaks laste ja kõige haavatavamate inimeste õigust linnale.
Niisiis, tulles tagasi küsimuse juurde, kas avalikud linnaruumid saavad edendada võrdsust? Siis JAH, nad saavad seda teha ja peavadki seda tegema. Avalike ruumide kujundamisel, haldamisel ja sealjuures sooliste vajadustega arvestamisel on tohutu mõju demokraatia levitamisele ning mitmekesisuse kaasamisele. Rootsi mõttekoja „Globaalne väljakutse“ (Global Utmaning) poolt propageeritav linnatüdrukute liikumine (the #UrbanGirlsMovement) jagas oma motot: "planeerige linn tüdrukutele ja see töötab kõigi jaoks".
Tüdrukute vajaduste seadmine poliitilises tegevuskavas esmatähtsaks prioriteediks, eriti kui keskenduda madala sissetulekuga piirkondadele, võib anda olulise panuse mitte ainult tüdrukute ja naiste, vaid ka kõigi haavatavate rühmade ning kõigi kodanike elutingimuste parandamisse. Tagades vaba juurdepääs avalikele ruumidele erinevatel kellaaegadel nii päeval kui öösel, muutes need kauniks ja mugavaks, tunnevad kõik end turvalisemalt. Sootundliku lähenemisviisi lisamine linnaplaneerimistegevusse saab juhatada Euroopa linnad kaasatuse ja mitmekesisuse austamise suunas, muutes need kohtadeks, kus kõik saavad tunda end esindatuna.
Sugu on URBACT IV tegevuste keskmes. Hetkel on avatud konkursikutse tegevuste planeerimise võrgustike (Action 
Planning Networks) loomiseks, mis on ainulaadne võimalus mõelda, kuidas mitmekesisus, kaasatus ja võrdsus võivad olla aluseks laiematele linnaprobleemidele. Tutvuge kõigi sooga seotud võrgustike ettepanekutega Partneri Otsingu Tööriista (Partner Search Tool) kaudu ja lugege lähemalt konkursikutse kohta.