URBACTi uus tegevuse kavandamise võrgustik KAIRÓS kutsub linnu üles kultuuripärandiga tegelema, muuhulgas seda säilitama ja paremini oma arengus ära kasutama. Kaasaegses muinsuskaitses on kultuuripärandi väärtustamine ja selle taaskasutamine saanud väga tähtsaks. Pärandi kasutamine on saanud üha olulisemaks erinevate linnaruumi ja -arenguga seotud probleemide lahendamisel. Pärandiga seotud tegevused võivad puudutada ühte hoonet, monumenti või ka laiemat ideed linna kultuurimaastikust. Eelkirjeldatud suundumused võimaldavad kultuuripärandil linna arengu suunajana tähtsat rolli mängida ning neid suundumusi toetavad ka mitmed teised kaasaegse linnapoliitika trendid, näiteks säästev areng ning kogukondade mõjuvõimu suurenemine. Selles kontekstis on KAIRÓS võrgustiku eesmärk testida integreeritud lähenemisi pärandipõhisele linnaarendusele. Järgnevalt tuuakse mõned näited, kuidas linnad kavatsevad kultuuripärandit oma arendustöösse kaasata.
Ajalooliste naabruskondade allakäik
Hispaania linn Mula ja Kreeka linn Heraklion (Kreeta saarel) seisavad mõlemad silmitsi ajalooliste linnaosade allakäiguga ning linnad pingutavad, et seda protsessi tagasi pöörata. Mõlema linna puhul puudutab see just keskaegseid linnaosi, kus on ajalooline iseloom siiani hästi säilinud. Rahvastiku kahanemine ja vananemine on neis linnaosades elanikkonna struktuuri oluliselt muutnud ning elamufond on jäänud halba seisu (nt palju mahajäetud kinnistuid). Sellised muutused on kahjustanud piirkondade üldist kuvandit ning mõjunud halvasti ka majandusele. Mõlemad linnad on proovinud erinevaid lähenemisi, et olukorda parandada, kuid siiani ei ole need oodatud tulemust andnud.
Leedus asub kahaneva rahvastikuga Ukmergé linn. Selle linna ajalugu on juudi linnakultuuri ja pärandiga
sedavõrd tihedalt seotud, et pärast holokausti, mil tapeti Ukmergé juudi kogukonna 10 000 liiget, ei ole normaalne vanalinna elu taastunudki. Kohalik omavalitsus on küll viimastel aastatel algatanud mitmeid projekte, mille käigus on taastatud ja parandatud füüsilist linnaruumi, kuid need erinevad projektid tuleks siiski kujundada terviklikumaks ja ambitsioonikamaks strateegiaks, et Ukmergé vanalinnale uuesti elu sisse saada. See suurendaks elanike, investorite ja ettevõtjate huvi linna vastu.
Horvaatia rannikul asuva Šibeniki linna olukord on Ukmergé linnast üsna erinev. Linnast on kiiresti saanud tuntud turismisihtkoht. Kohaliku omavalitsuse eesmärk on aga saavutada oma unikaalse Veneetsia stiilis vanalinna jaoks säästvam linnaarengumudel. Praegu mõjutab linna negatiivselt rahvastiku vähenemine, turismipõhine gentrifikatsioon ja elujõulisuse puudumine turismi madalhooajal. Šibenik ja teised eelpool nimetatud linnad püüavad kultuuripärandi abi linnadele uut hingamist anda ja oma negatiivseid suundumusi ajaloolistes naabruskondades ümber pöörata.
Parem tulevik tänu ajaloole
Teisi KAIRÓS võrgustiku linnu sotsiaal-majanduslik allakäik eriti ei ohusta, vaid pigem soovitakse kultuuripärandi potentsiaali linnaarengus veelgi paremini ära kasutada. Pärast aastaid oma ajaloolisse kesklinna investeerimist on Põhja-Itaalias asuv Cesena ja Taanis asuv Roskilde (mõlemas linnas ligi 100 000 elanikku) huvitatud sellest, kuidas kõige paremini ühendada kesklinn piirkondadega, kus on toimunud kultuuripärandist lähtuvad arendused. Cesena linn kavatseb kasutada oma linna tööstuslikku pärandit (endist Arrigoni tehast) ning linna raudteejaama ümbrus plaanitakse kujundada mitmefunktsiooniliseks piirkonnaks. See hõlmab ülikoolilinnaku arendamist, uusi töökohti, eluruume ja avalikku ruumi ning ka säästvat liikumiskeskkonna arendamist. Kopenhaagenist 30 km läänes asuvas Roskilde järgmine suurem projekt on 19. sajandist pärit psühhiaatriahaigla kompleksi (58 ha) ümberkujundamine uueks elamisväärseks ja elavaks naabruskonnaks.
Belene on Bulgaaria väikelinn, mis asub Doonau tasandiku keskosas. See on üks Euroopa Liidu kõige vähem arenenud piirkondi. Nüüd on omavalitsus kindlalt otsustanud oma kultuuri- ja looduspärandi, sealhulgas suurejoonelise Persina looduspargi, linna strateegilise arengu nimel tööle panna. Eelkõige kavatsetakse linnas uuendada ja arendada Doonau-äärset ala ning luua jõe äärde äri- ja külastuskeskkond, et elanikud ning külastajad saaksid seal mõnusalt aega veeta. Praegu sellist kohta linnas praktiliselt ei olegi.
Poolas Malborki linnas asuv Saksa ordu loss on tõenäoliselt kõige külastatavam turismiatraktsioon terves riigis. See on maa-ala järgi mõõdetuna suurim loss maailmas ja kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna peamine väljakutse on panna suur külastajate hulk (2019. aastal külastas lossi üle 800 000 inimese) tundma huvi ka ülejäänud ajaloolise linna vastu, mis on siiani vähe tähelepanu saanud. See nõuab linnapärandi laiemat käsitlemist ning edaspidi püüabki linn üksikute vaatamisväärsuste asemel pöörata tähelepanu kogu ajaloolise linnamaastiku arendamisele ja selle atraktiivseks muutmisele.
URBACT võrgustiku KAIRÓS viiesambaline mudel
Selleks, et nende erinevate väljakutsetega toime tulla, nõustusid kaheksa eelpool nimetatud linna KAIRÓS võrgustikus ühist tegevuskava jagama. Koostöös loodi uus poliitiline raamistik, mis aitab pärandit paremini väärtustada ja linnaruumis muutusi esile kutsuda. Selle raamistiku järgi tuleks oma tegevustesse integreerida viis järgnevat mõõdet:
Juhtimine – osalusmeetodite ja regulatiivsete raamistike kasutamine (pärandi lihtsamaks ja paremaks kasutamiseks).
Ruum – linnapärandi väärtustamine ja taaskasutamine, sealhulgas multifunktsionaalsus ja konkreetsed lahendused ajaloolistele naabruskondadele.
Majandus – pärandiga seotud ettevõtluse ja ärimudelite edendamine.
Atraktiivsus – pärandlinna ümbermõtestamine (oluline on nii kohalik identiteet kui ka jätkusuutlik linnaruumi arendamine turiste meelitavaks sihtkohaks).
Sotsiaalne ühtekuuluvus – ajalooliste naabruskondade kuuluvustunde ja ligipääsetavusega tegelemine.
ELi uue programmiperioodi (2021-2027) algus on just õige aeg rakendada seda viie samba mudelit. Ehkki kultuuripärandi väärtustamine on pikka aega olnud osa Euroopa linnakultuurist ja ’’kaubamärgist’’, ollakse nüüd palju teadlikumad pärandipõhise linnaarenduse olemusest ja selliste strateegiate eelistest.
