Noorte ebamugavustunne ja mahajäetud avalikud ruumid
Hüljatud ja mahajäetud avalikud ruumid kujutavad endast ohtu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ning mõjutavad otseselt elanike, eelkõige noorte heaolu ja elukvaliteeti. Sellised kohad pakuvad aga ka viljakat pinnast multifunktsionaalsetele kaasavatele tänavaspordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise kohtadele, mida noored edendavad ja haldavad. Olgu tegemist siis võõrandamise või mahajätmisega, tuleb igal juhul selgelt kasuks, kui tegeletakse samaaegselt noorte kaasamisega ja linnade uuendamisega.
Re-Gen lahendused: integreeritud tegevuskavad, mis ühendavad spordi, esteetika ja eetika
Re-Gen URBACTi võrgustikku kuuluvad Verona (Itaalia) kui juhtpartner, Albacete (Hispaania), Korfu (Kreeka), Daugavpils (Läti), Dobrich (Bulgaaria), Milano (Itaalia), Pula (Horvaatia), Vila Do Conte (Portugal) ja Lezha (Albaania). Need linnad kasutavad koos spordipõhiseid lahendusi kogukonna kaasavaks arenguks ja taaselustamiseks. Mahajäetud avalikud ruumid muudetakse kultuuri- ja vaba aja veetmise aladeks, mida tuntakse kui “linnaspordikeskusi“ (ingl. k. Urban Sports Hubs).
Uue Euroopa Bauhausi põhimõtteid silmas pidades lähtuvad linnaspordikeskused jätkusuutlikest ja kaasavatest disainielementidest, seades samas prioriteediks ka esteetika ja eetika. Koostöös kohalike sidusrühmade ja noorte inimestega töötavad Re-Gen linnad strateegia kallal, et kujundada ümber mahajäetud ruumid. URBACTi linnaspordikeskused on ainulaadsed just sellepärast, et neid edendavad ja juhivad noored. Kasutades noorte ja erinevate sidusrühmade ühist jõudu, uuenduslikke ideid ja entusiasmi, sillutavad need algatused teed ümberkujundatud linnamaastikule - maastikule, mis õitseb kaasatuse, loovuse ja kogukonna ühtekuuluvuse käes.
Mis on linnaspordikeskus?
Võrgustiku osana vastutab iga linn tegevuskava väljatöötamise eest, et muuta mahajäetud või alakasutatud avalikke ruume viisil, mis on kohandatud konkreetse linna 10-18-aastaste noorte vajadustele. Linnaspordikeskusi iseloomustab multifunktsionaalsus. Tervisliku eluviisi katalüsaatoritena pakuvad nad võimalusi loominguliseks ja aktiivseks õppimiseks. Need on kavandatud ja hallatud nii, et oleksid kõigile kättesaadavad ilma soolise või puudega seotud diskrimineerimiseta. Tegemist on ilusate ja kaasavate kohtadega, kus noored leiavad väljundit tervislikuks puhkeajaks, edendades samal ajal kogukondlikke sidemeid. Lisaks oma spordifunktsioonile on need keskused ka atraktiivseks kogunemiskohaks. Keskused kehastavad nägemust linnakogukondadest, mida iseloomustab aktiivne osalus, uhkus ja paljulubav tulevik.
Parque Linea Albacete's (Hispaania) ja Korfu vanglapark (vanglat ümbritsev park) on vaid mõned näited partnerlinnadest, kus linna ümberkujundamist toetavad noortele suunatud spordi- ja hariduspaigad.
Siiski ei teki kõik linnaspordikeskused mahajäetud või lagunenud paikadest. Mõned on tekkinud loodusõnnetuste tagajärjel - Lezha (Albaania) puhul jäeti mitmed koolid ja avalikud hooned pärast maavärinat maha. Sellest ajast alates on Re-Gen võrgustiku kaudu tehtud jõupingutusi, et nende hoonete õuealasid saaks kasutada tegevusteks nagu näiteks tänavakorvpall.
Linna kaasdisainimine: noorte hääle võimendamine
Noorte ja erinevate sidusrühmade kaasamise kaudu sisendavad linnaspordikeskused noorematele põlvkondadele kogukondliku vastutuse tunnet. See kollektiivne kaasamine läheb kaugemale kõigest konsulteerimisest; see hõlmab aktiivset osalemist avaliku ruumi ühisel kujundamisel, loomisel ja haldamisel, edendades avaliku ruumi kui ühisomandi tunnet. Selles mõttes saavad noored linnaspordikeskustest otsest kasu, kuid neil on ka palju, mida kohalikku arengusse panustada. Täpsemalt kaasavad Re-Gen võrgustiku partnerid aktiivselt noori kohalikesse arengualgatustesse. See toimub nii häkatonide, kogukonnaürituste, treeninglaagrite kui ka spordiprogrammide vormis.
2024. aasta alguses korraldas Daugavpils (Läti) ajurünnaku “Tuleviku ruumide kaardistamine“, kus osales üle 500 kohaliku noore. 8.-12. klassi õpilastel paluti märkida naabruskonna kaartidele kohad, kus nad tavaliselt õues aega veedavad. Eesmärk oli saada parem ülevaade sellest, kuidas noorem põlvkond linna kogeb. Noorte, koolide, kultuuri- ja spordiühenduste kaasamine uute linnaspordikeskuste loomisse muudab linna osalusprotsessi kollektiivsemaks.
Teine näide on sellest, kuidas Õuna park (mahajäetud haljasala Bulgaaria linnas Dobrichis), taaselustati noore arhitekti ettepanekul, kes pakkus oma disainialaseid teadmisi ja kogemusi ala taaselustamiseks.
Noorte kaasamise tagamiseks on oluline kaasata õigeid valitsusväliseid (VVO) ja kohalikke organisatsioone. Milanos on kohalikud organisatsioonid Comunità Nuova ja Equa, vabatahtlik ühendus Kayros, keskkoolid ja Milano linnavalitsuse territoriaalsed sotsiaalteenuse kaalunud noorte kaasamist avalike ruumide hooldamisse ja aktiveerimisse, pakkudes nende jõupingutuste toetamiseks vajalikke vahendeid.
Elujõuline ja kaasav väljavaade
Lihtsamalt öeldes võib hüljatud avalike ruumide muutmist linnaspordikeskusteks näha kui lahendust paljudele mitmetahulistele linnaprobleemidele, alates noorte ebamugavustundest kuni linnapiirkondade halvenemiseni ja noorte jaoks mõeldud keskkondade puudumiseni. Lisaks tavapärastele spordiareenidele nähakse linnaspordikeskusi dünaamiliste kogukonnakohtadena, mis edendavad mitte ainult tänavasporti, vaid ka kultuuriüritusi, interaktiivseid foorumeid ja kodanikuaktiivsust.
Re-Gen'i linnaspordikeskused kehastavad uuenduslikku nägemust linnade taaselustamisest, mis ületab pelgalt füüsilise ruumi tunnetuse ja muutub elavaks suhtluse ja kogukonna mõjuvõimu suurendamise areeniks. Lisaks sellele on need spordikeskused näide kollektiivse tegevuse, noorte kaasamise ja uuendusliku linnaplaneerimise potentsiaalist, mis võimaldab taaselustada tähelepanuta jäänud piirkondi ja muuta need kogukonna elu õitsevateks keskusteks.
Re-Gen on üks 30 URBACTi tegevusplaneerimise võrgustikust, mis kestab 2023. aasta juunist 2025. aasta detsembrini.