COVID-19 pandeemia on võimendanud mitmeid sotsiaalseid ja süsteemseid takistusi naiste igapäevaelus. Naised seisavad silmitsi suureneva perevägivalla, tasustamata hoolduskohustuse, töötuse ja vaesusega. Töökohtade kaotamine on pandeemia ajal puudutanud mitmeid sektoreid, kus traditsiooniliselt töötab rohkem just naisi, näiteks jae- ja teenindussektoreid. Meeste poolt domineeritud sektorid, näiteks ehitus ja tehnoloogia, on olnud pandeemiast vähem mõjutatud ning tõenäoliselt on neil ka pandeemiast väljatulek lihtsam. Väljaspool tööaega on täiendavad hoolduskohustused pandud just nüüd ebaproportsionaalselt naiste õlgadele. Olles sunnitud taanduma kodusesse erasfääri, on keerulisem osaleda poliitikas ja kodanikuühiskonna tegevustes.
Sellest hoolimata on hiljuti toimunud ka palju positiivset. Ameerika Ühendriigid said endale esimese naissoost asepresidendi, mis on suureks eeskujuks noorematele põlvkondadele. Naisteadlased juhivad COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist ja teadusnõukogusid kogu maailmas ning mitmed populaarsed naisjuhid nagu Jacinda Ardern Uus-Meremaal ja Sanna Marin Soomes on pandeemiaga võitlemise eest kiitust pälvinud. Mitmed pandeemia poolt peale surutud meetmed, näiteks pandlik töö ja kaugtöö, loovad paljude naiste jaoks soodsad võimalused tööl edasiliikumiseks.
Just selles kontekstis tõstatas ÜRO selle aasta alguses soolise võrdõiguslikkuse teema ja rõhutas naiste rolli COVID-19 vastu võitlemisel. Naised on pidanud seisma kriisi eesliinil tervishoiutöötajatena, hooldajatena, kogukonna eestvedajatena ning ka eeskujulike riigijuhtidena. Kriis on rõhutanud nii naiste panust kui ka ebaproportsionaalselt suurt koormat, mida naistel tuleb kanda. Järgnevalt mõnedest tegevustest ja ideedest, mis aitaksid linnadel pandeemiajärgse taastumise ajal naistega rohkem arvestada.
Illustratsioon: Alva Skog; Photo: Ryan Brown & Franck Chapolard & Alamy Stock Photo / UN Women
Mida saavad linnad teha sooliselt võrdsema ühiskonna taastumise nimel?
Ühiskondade ülesehitamine pärast COVID-19 pandeemiat peab esmalt hõlmama kriisi soolise mõju tunnistamist. EL URBACT programm on koos oma partneritega tegi sel teemal tööd juba enne pandeemia algust ning tänu sellele teame praeguseks palju rohkem soolise võrdsuse edendamise võimaluste kohta. Pandeemiast taastumisele mõeldes saab anda terve rea soovitusi, mida linnad saaksid teha, et sooline võrdõiguslikkus oleks ühiskonna ülesehitamise keskmes:
- Määrake kohalikul tasandil eraldi inimene, kelle ülesandeks on tegeleda soolise võrdõiguslikkusega.
- Teadvustage, kes kujundab poliitikat ja tagage tasakaalustatud sooline esindatus.
- Kaasake soolise võrdõiguslikkuse eksperdid ning naisi esindavad organisatsioonid linnade arengut puudutavatesse aruteludesse.
- Leidke võimalusi, kuidas ära kuulata kõige haavatavamate naiste mured ja vajadused.
- Töötage välja algatusi (nt koolitusi), et anda naistele võimalus majanduse elavdamisele kaasa aidata. Uuringud näitavad, et sooline võrdõiguslikkus suurendab SKT-d ja töökohtade loomist.
- Veenduge, et naistel oleks ligipääs sotsiaalkaitsele ja võrdsetele võimalustele.
- Investeerige sotsiaalsesse infrastruktuuri (nt lastehoid, tervishoiuteenused, kultuuriasutused, pargid), mis toetavad peresid ja võimaldavad naistel võrdsetel alustel tööturul ja avalikus elus osaleda.
- Keskenduge naiste haridusele ja juhtimisoskuste arendamisele.
- Pöörake rohkem tähelepanu pandeemiast tulenevate naiste vaimse tervise probleemidele.
URBACTi Gendered Landscape võrgustik jätkab soolise võrdõiguslikkuse uurimist ja populariseerimist. Nende tegevuste kaudu püütakse mõista, kuidas erinevad struktuurid linnapoliitikat kujundavad ning kuidas oleks võimalik soolist võrdsust kohalikes lahendustes paremini saavutada. Teemaga tegeletakse aktiivselt edasi ning tulemusi ja kogemusi jagatakse ka edaspidi URBACTi kanalite kaudu.
Originaalartikkel inglise keeles.
